TRENNISTRESS VS. LÄBIPÕLEMISSÜNDROOM

Kus jookseb see peenike punane joon? Kõik teavad ütlust: «Mis ei tapa, teeb tugevamaks». Kuid paraku mitte nooremaks ega kaunimaks ning “süüdi” on selles stressihormoonid. Kas tuleb iga hinna eest stressist vabaneda ja püüda seda vältida? Selleks, et saada aru, millest või millal stressiseisund probleemiks kujuneb, tuleb lahti seletada keha ühe toimimissüsteemi funktsioone. Jutt on sümpaatilisest närvisüsteemist. Ehk suudad kuulata oma keha paremini ja mõista, kus jookseb see peenike punane joon trennistressi ja läbipõlemise vahel. Ja mis kõige tähtsam – kuidas sellega toime tulla.

_{MARK GILBERT, meditsiinidoktor // Refereeris: Riina Odnenko, toidukeemia- ja toitumisteadlane // FOTOD: GETTY IMAGES}

Stress on inimajaloo lahutamatu osa: nälg, külm, soojus, kiirgus, vigastused, ellujäämine, füüsiline ülekoormus – see on vaid väike loetelu sellest, millega inimkeha pidi evolutsiooni käigus pidevalt silmitsi seisma. Inimkeha on äärmiselt adopteeruv, kohandub ning õpib kiiresti, eriti negatiivsetest kogemustest ning ellujäämise eest vastutab meie keha unikaalne ja universaalne süsteem, mida füsioloogid nimetavad sümpaatiliseks närvisüsteemiks. See kesknärvisüsteemi osa aktiveerub stressiolukorras, füüsilise töö ja ohu korral. Ta valmistab keha ette tegutsemiseks "võitle või põgene" variantide vahel, mugandub ja areneb kogu meie elu käigus. Nimetame teda lihtsustatult stressisüsteemiks.